Hinnang humanistlikule isiksuseteooriale .
Humanistlik psühholoogia tekkis pärast sõda- 1945. Paljudes maades on selle levimine toonud kaasa revolutsioonilisi muutusi pedagoogikas, andragoogikas, meditsiinis, psühhoteraapias jm.
Ei ole võimalik tõestada, et inimene on oma põhiloomult hea. Oluline on nende roll praktilises psühhoteraapias.
Isiksuse fenomenoloogiline käsitlus.
Igal inimesel oma fenomenoloogiline reaalsus, isiklik eripära maailma ja teiste inimeste tunnetamisel, hindamisel ja mõtestamisel.
· Igaüks elab enda koordinaadistikus, mõeldes talle omaseid mõtteid, elades läbi talle omaseid tundeid
· See, mis tundub ortodokssele freudistile või biheivioristile teaduslikuks analüüsiks mõttetu, on siin erilise tähelepanu all
· Erinevalt Skinnerist on olulisem stiimulite toime mõõtmisest mõista, kuidas keegi antud olukorda mõtestab.
· Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel
· Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui agaerinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises
· Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaslaselt, psühhoterapeudilt.
Uue põlvkonna teooriad
• McCrae&Costa 1996..Viie faktori teooria
SEADUMUS on inimese suhteliselt püsiv kalduvus sarnastes olukordades kindlal viisil mõelda, tunda ja käituda
Seadumuste peamised omadused
Seadumuste arv on piiratud
– Neurootilisus
– Ekstravertsus
– Avatus kogemusele
– Sotsiaalsus
– Meelekindlus
Seadumustel hierarhiline ehitus
3. Pärilikkuse märkimisväärne osa
Pärilikkuse osa BIG-FIVE´is
• Neurootilisus 40-50%
• Ekstravertsus 50-55%
• Avatus 50-60%
|
|
|
• Sotsiaalsus 40%
• Meelekindlus 45-55%
KOKKUVÕTE- üle poole individuaalsest variatiivsusest saab seletada geneetiliste teguritega.
4. Keskkonna mõju väike
• Suurim sotsiaalsus 11%
• Väikseim ekstravertsus 2%
Perekonna mõju seadumustele on praktiliselt null
Seadumuste universaalsus
• Ei sõltu keelest, kultuurist, ühiskonna üldisest elulaadist
Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus
7. Sõltumatus hindamismeetodist
Seadumuste ajaline stabiilsus
Kolmeaastase lapse temperamenditüüp ennustab mitte täpselt, kuid juhuslikust suurema tõenäosusega, milline on inimese isiksus, kui ta on suureks kasvanud
Fikseeritud sisemine arengutee
• Sotsiaalsus ja meelekindlus vanusega kasvavad
• Neurootilisus, avatus ja ekstravertsus vähenevad
10. Sõltumatus vaimsetest võimetest
Milline teooria on õige?
q Teadvus või alateadvus?
q Loomus (geneetilised tegurid) või kasvatus (keskkonna tegurid)
q Vabadus või determinism?
q Isiksuse omaduste modifitseeritavus või stabiilsus.?
q Nomoteetiline või ideograafiline lähenemine? Nomoteetiline lähenemine rõhutab laiu ühetaolisusi käitumises, kuna ideograafiline lähenemine keskendub sellele, mis teeb ühe isiku unikaalseks
ISIKSUSE STRUKTUUR.
|
|
|
Isiksuse struktuur - isiksuse omaduste, rollide ja positsioonide kogum
Isiksuse struktuur psüühiliste omaduste järgi:
1.Suundus
1.1.vajadused
1.2.huvid
1.3.veendumused
1.4.ideed
1.5.hoiakud
2.Temperament
3.Iseloom
4.Võimed
3.1.SUUNDUS. VÄÄRTUSED JA HOIAKUD .VAJADUSED.
J.B.Rotter (1954.a.)-.kontrollkeskme teooria.
Võttis kasutusele mõisted
· Seesmine kontrollkese (internaalsus)
· Väline kontrollkese (eksternaalsus)
Sel puhul pidas ta silmas, kas ja kuidas isiksus usub
· Oma võimetesse
· Eesmärkide saavutamisse
· Saatuse ettemääratusse või juhusesse
1. Seesmise kontrollkeskmega inimesed peavad oma edu ja ebaedu sõltuvaks eelkõige iseendast.
2. Välise kontrollkeskmega inimesed arvavad, et nende edu ja ebaedu tuleneb peamiselt välistest tingimustest ja asjaoludest.
Kumb parem? Sõltuvalt olukorrast.
Kuidas ennustada inimese käitumist? Üheks võimaluseks on tema tõekspidamiste analüüsimine .
Tõekspidamised-peamised arusaamad sellest, kuidas maailm funktsioneerub. Siia kuuluvad arusaamad ajast, ruumist, inimloomusest, aktiivsusest Tõekspidamiste olemasolu ei too kaasa kohustust vastavalt neile käituda..
Väärtused– tõekspidamised, mida inimene tahab järgida ning tunneb kohustust oma käitumist nendega kooskõlla viia. Oma väärtuste kohaselt käitumine võimaldab inimesel iseendast lugu pidada.
Väärtused on tõekspidamised, mis juhivad inimese tegevust. On kui käitumise standardid, mille järgi hinnatakse oma ja teiste tegevust.
Eristatakse 2 tüüpi väärtusi:
1. Põhiväärtused - ehk soovitud seisundid. Need peegeldavad soove, mida inimesed tahavad saavutada elu jooksul . Nad on nagu oodatavaks lõpptulemuseks ning seepärast võib neid nimetada ka lõppväärtusteks.
|
|
|
2.Tugiväärtused– näitavad, kuidas põhiväärtusteni jõuda- edasipüüdlikkus, julgus, ausus, abivalmidus, viisakus, enesekontroll, korralikus jne.
Väärtusi ei saa õpetada, need omandatakse.
Hoiakud.
Väärtuste ja tõekspidamiste mõju käitumisele vahendavad hoiakud.
Hoiak-püsiv valmisolek teatud reageeringuks või hinnanguks. Hoiak seisneb selles, et suurendatakse ühtede käitumisvariantide arvu teiste kahjuks.
VAJADUSED.
Vajadus- organismi ja keskkonna vaheline tasakaalutus, mis loob tegevuseks valmisoleku seisundi. Vajadus on puudus kellegi või millegi järele.
Üheks tuntumaks vajaduste teooriaks on 1943.a. A.S.Maslow “vajaduste püramiid”. Maslow postuleeris 5, üksteise suhtes hierarhiliselt paikneva põhivajaduse olemasolu.
Füsioloogilised põhivajadused– avalduvad tarbes hingata, magada, süüa, juua. Leidis, et kui inimese kõigi vajaduste rahuldamine on raskendatud, siis esmalt püütakse siiski esmaste vajaduste rahuldamisega toime tulla.
Turvavajadused- vajadus tunda end turvaliselt ja kindlalt, vältida traumasid, hoolitseda järglaste eest ning leida tuleviku garantiisid.
Kuuluvusvajadused- tarbed teistega koos tegutseda, kuuluda kellegi hulka, armastada ja olla armastatud
Tunnustusvajadused- tarbed tegutseda tulemusrikkalt ning saada sotsiaalset tunnustust,
Eneseteostuse vajadus- vajadus enese arendamiseks, luua uusi väärtusi, uurida ja saada aru ümbritsevast maailmast.
TEMPERAMENT
Temperament- inimese psüühika dünaamika , mis avaldub tema käitumise ja väljendusliigutuste omapäras. Suures osas pärilik ja kaasasündinud . Kaasaegses psühholoogias pööratakse temperamendi mõistele tunduvalt vähem tähelepanu, kuid paljude temperamendiomadustega seonduvad omadused on inimestele igapäevaelus kergesti arusaadavad. Neid kasutatakse sageli inimeste praktilisel iseloomustamisel.
|
|
|
Näiteks Hippokratese kehamahlade teooria .
Arvas, et temperamenditüübi määrab ära kehas valdav olev mahl, mida toodab aju kui sisesekretsiooninääre.
VERI (sanguis)- SANGVIINIK-energiline, töövõimeline, tasakaalukas, keskendumisvõimeline hea suhtleja. Reageerib elavalt kõigele, mis tema TP paelub. Vilumuste omandamine ja muutmine kiire. Hoiab vaos tundmuste ja oma tahtmatuid reaktsioone avaldumist. Ekstravertne
LIMA(flegma)- FLEGMAATIK-rahulik, tasakaalukas, visa, püüdlik, vaoshoitud, halb suhtleja. Miimika napp, liigutused väljendusvaesed. Koondab aeglaselt tähelepanu, raske leida uute inimestega kontakti. Enne tegevuse alustamist mõtleb ta kõik hoolikalt läbi. Kohanemine ja uute vilumuste omandamine ja harjumuste muutmine raske. Introvertne.
KOLLANE SAPP(chole)- KOLEERIK – keevaline, tormakas, energiline, ei jaota õigesti energiat, tihti masenduses. Tugeva jõuga erutusprotsessid, aga pidurdus on nõrga jõuga. Meeleolud vahelduvadkiiresti.
MUST SAPP(MELAS CHOLE)- MELANHOOLIK- kõrge tundlikkus, aistingute madal lävi, solvuv, vähese töövõimega, kartlik, tihti alaväärsuskompleksiga.Introvertne.
EYSENCKI TEOORIA.
Isiksusel 2 põhidimensiooni:
1. rahulikkus (stabiilsus)-närvilisus (neurootilisus)
2. introvertsus-ekstravertsus
Introvertneinimene on sisemaailma poole pööratud, tagasihoidlik ja kinnine. Psüühika suunatus rohkem oma mõtetele ja tundmustele kui välismaailmale.
Ekstravertne inimene on rohkem pööratud välismaailma poole, hea suhtleja ja seltsiv. Psüühika suundus rohkem välismaailmale kui enesele.
Introvertsete ja ekstravertsete inimeste erinevused töises tegevuses:
q Informatsiooniprotsessid- Introvertsed inimesed ei pea tähtsaks niivõrd info hulka kuivõrd selle sisu. Head informatsiooni kasutajad.
q Tööga rahulolu- Introverdid tööga rahulolevamad
q Enesekontroll ja risk- Introverdid suurema enesekontrolliga ja armastavad vähemvastutusrikkamaid ülesandeid
q Motivatsioon -Introverdid tahavad rohkem näha seost töö ja saadava tasu vahel. Nad loodavad, et head tulemused toovad kaasa ka hea tasu. Kontrollivad paremini oma aega.
q Teis tega suhtlemine- Introverdid on iseseisvamad, oma lubadustest kinnipidajad ning teistest vähem mõjutatavad.
Дата добавления: 2018-09-22; просмотров: 484; Мы поможем в написании вашей работы! |
Мы поможем в написании ваших работ!