MIKS ON FREUD NII POPULAARNE?
Nbsp; ISIKSUSE- ja SOTSIAALPSÜHHOLOOGIA (Loengukonspekt Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilastele) Tööplaan 2011/12 sügissemester 1. 01.09 AVALOENG Isiksuseteooriad. Testid 2. 08.09 LOENG Isiksuseteooriad 3. 15.09 LOENG. Isiksuse struktuur. Testid 4. 29.09 SEMINAR. 5. 06.10 LOENG. Isiksuse struktuur. SEMINAR 6. 6. 13.10 LOENG Sotsiaalpsühholoogia 7. 20.10 Kokkuvõtlik loeng. EKSAM Jaanuar EKSAM
PROGRAMM
Isiksuse psühholoogia
1. Mõiste, uurimisaine, isiksuse kirjeldamise mõisted
2. Isiksuseteooriad
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad (Freud, Jung, Adler, Erikson, Horney, Fromm, Reich)
2.2. Käitumuslikud ja õppimisteooriad (Allport, Catell, Eysenck, Skinner, Bandura)
2.3. Humanistlikud teooriad (Rogers, Maslow, Lievegoed)
3. Isiksuse struktuur
3.1.Suundus (vajadused, huvid, veendumused, ideed, väärtused, tõekspidamised, hoiakud)
3.2.Temperament (Hippokrates, Eysenck, Costa, McCrae)
3.3. Iseloom
3.4. Võimed (Binet, Stern, Spearman, Thurstone, Guilford, Gardner, Sternberg).
3.4.1. Intelligentsus ja selle mõõtmine
3.4.2. Emotsionaalne intelligentsus (Goleman, LeDoux)
4. Motivatsioon ja emotsioonid
4.1. Motivatsiooniteeoriad (Freud, Lewin, Yerkes, Maslow, Rotter, Zuckermann)
4.2. Motivatsiooniseisundid ( seadumused, soovid, kavatsused, püüdlused, kiindumused, kired)
4.3. Emotsiooniteooriad (James-Lange, Schachter)
4.4. Emotsioonide liigid (seisundid, kõrgemad tundmused, empaatia, alaväärsuskompleks), põhiemotsioonid (P.Ekman)
5. Isiksuse mõõtmine (Catell 16PF, SI-küsimustik, Eysenck, Berne, Harvard, Böttcher)
Sotsiaalpsühholoogia
1. Mõiste ja asend psühholoogiateaduses; sotsiaalpsühholoogia struktuur
2. Sotsialiseerimine ja sotsiaalne kasvatus
3. Isiksusesisesed protsessid (hoiakud, kognitiivne dissonants, sotsiaalne taju, rollid)
4. Isikutevahelised protsessid (isikutaju, suhtlemine, suhlemisvahendid, ruumivööndid, erinevused kultuuride vahel, lähisuhted)
5. Grupisisesed protsessid
5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid.
5.2. Grupidünaamika
6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis)
|
|
|
7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria)
NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed.
ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA .
1.Isiksuse mõiste.
Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad:
1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja.
2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta
3. EKSPERIMENTAALNE- kas inimest objektiivselt üldse on võimalik uurida
4. ÕPPIMISTEOORIA- mudelõppimine
5. PSÜHHOMEETRIA- alustõed isiksuse mõõtmiseks
Isiksus on samal ajal produkt ja protsess. Teda iseloomustab: (Gordon Allport)
–Kindel struktuur
–Võime areneda
2 erinevat isiksusekäsitlust:
Struktuurne
Inimesele omistatakse teatud arv omadusi, mis peaks kirjeldama inimest kui isiksust. Isiksuseomaduste arv kõigub 3-4st (H.J.Eysenck) kuni 16 omaduseni (R.B.Catell).
Hetkel moodsaim 5 faktori teooria (Big-Five , Costa, McCrae), mille järgi isiksust kirjeldab: 1. Ekstravertsus
2. Sõbralikkus/sotsiaalsus (kontaktivalmidus)
3. Meelekindlus (tahtejõud)
4. Neurotism
5. Avatus (intellekt)
Funktsionaalne
Inimesele ei omistata mingit essentsi (olemust), vaid püütakse välja selgitada isiksuse ülesanded.
INIMENE---INDIVIID---INDIVIDUAALSUS---ISIKSUS
Inimene – a) bioloogiline olend Homo sapiens
b) ühiskondlik olend
Indiviid– üksikisik, üks inimene
Individuaalsus – inimese omapära
Isiksuse definitsioon – teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustab
· Mina-teadvus
|
|
|
· Käitumise suhteline püsivus
· Suutlikkus reguleerida iseennast ja oma suhteid ühiskonnaga
ISIKSUS- kõigi inimest iseloomustavate omaduste summa ja isiku käitumise stabiilsus erinevais olukordades. Inimene, kellel on teadvus, eneseteadvus ja sotsiaalne roll.
Eneseteadvus- selline tunnetus, kus indiviid on peegeldav subjekt ja peegeldav objekt. Eneseteadvus algab mina-teadvuse ja sina-teadvuse omandamisega,s.t. saadakse aru, et ümbritsevas keskkonnas on veel minutaolisi objekte.
Eneseteadvus sisaldab 3 momenti:
q Tunnetuslik element ( kujutlus enda olemisest)
q Emotsionaalne element (enesearmastus)
q Tundmus-ja tahteelement (enesehinnang)
Enesehinnang tekib enda võrdlemisel teistega. Võib olla:
· Madal
· Normaalne ja veidi kõrgem
· Kõrge
Mina-pilt – kujutlus iseendast ja enesest teadlikuks olemine. Sisaldab järgmisi aspekte:
· Kuidas inimene tajub end
· Mida inimene mõtleb endast
· Kuidas ta end hindab
· Kuidas ta püüab oma väärtust tõsta või kaitsta teiste arvamuste eest
MINA-pildi kujunemise teooriate näiteid:
W.James- mina-pildi teooria.
1. materiaalne mina- keha ja omand
2. sotsiaalne mina- mida teised mõtlevad minust
3. vaimne mina- psüühilised võimed, kalduvused
Ch.Cooley-peegel-mina teooria.
Inimene tunnetab ennast kui peegeldust teistelt inimestelt. Lähtub mõttest, et inimene on see, mida teised temast arvavad. Toob välja 3 komponeneti:
1. Kujutlus sellest, millisena teistele isikutele näin
2. kujutlus hinnangust, mida teine sellele annab
3. Mina oma pärane tunne. N.uhkus või alandus
G.Mead- interaktsionalistlik mina-pildi teooria.
· Mina-pilt kujuneb välja vastastikuse suhtlemise alusel.
· Inimese eneseteadvus peegeldab kõigepealt teatud rollide süsteemi.
|
|
|
· Eneseteadvus on sotsiaalse mõjutuse tulemus, kuna indiviid harjub ennast vaatlema kui objekti. Määrav pole üksikute inimeste arvamus, vaid mingi “üldistatud teine” s.o. sotsiaalse rühma kollektiivne hoiak.
JOseph Lufth ja HARry Ingham – JOHAR´I aken- mudel, kuidas inimene kasutab teavet enese ja teiste kohta. Mudel saadi 2 teguri:
Tuntud/teadaoleva
ja 2.tundmatu/mitteteadaoleva
varieerimisel.
JOHARI AKEN
ENDALE
Tuntud Tundmatu
TEISTELE
Tuntud AVATUD ALA PIME ALA
(iseendale ja teistele (ümberolijaile teada,
teada) iseendale mitte)
Tundmatu VARJATUD ALA TUNDMATU ALA
(iseendale teada aga (tundmatu nii ise-
teiste eest varjatud) endale kui teistele)
ISIKSUSEPSÜHHOLOOGIA PARADIGMAD
1. PSÜHHOANALÜÜTILINE paradigma
2. ISIKSUSJOONTE paradigma
3. BIHEIVIORISTLIK paradigma
4. HUMANISTLIK paradigma
5. SOTSIAAL-KOGNITIIVNE paradigma
6. BIOLOOGILINE paradigma
7. EVOLUTSIOONILINE paradigma
Kaasajal 2 paradigmadest kõrgemal üldistusastmel olevat uurimisprogrammi:
1. BIOLOOGILINE uurimisprogramm
2..KESKKONDLIK uurimisprogramm
|
|
|
Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos.
Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega
ISIKSUSETEOORIAD .
2.1. Psühhoanalüütilised teooriad.
S.Freud . (1856-1939). lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust:
- Psühholoogiline teooria .
- Ravimeetod
- Kultuuri- ja ühiskonnateooria
- PSÜHHOLOOGILINE TEOORIA
Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi:
1. Isiksuse topoloogiline käsitlus
2. Tungide teooria
- Isiksuse topoloogiline käsitlus
Psüühikas 3 tasandit:
TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame
EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda
ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali-
–Primitiivsed tungid
–Varjatud tunded, suhtumised
–Mälestused
–Kompleksid
–Ihad ja kired
–Läbitud traumade ja kriiside jäljed
2. Tungide teeoria. Liikumapanevateks jõududeks on:
· Eros- seksuaaltung
· Thanatos- surmatung
Isiksuse struktuur: 3 osaline:
1. Mina (ego)-
· kontrollib tajude ja liigutusaparaadi tööd
· jätab maha mälujälgi
· võtab vastu otsuseid
· planeerib tulevikku.
Mina võimuses on midagi teadvusest välja tõrjuda või siis viivitada mõne tungi rahuldamisega, kuni selle rahuldamiseks leidub mingi realistlik viis. Mina juhindub oma tegevuses reaalsuse printsiibist. Kuigi see alati ei õnnestu, püüab Mina olla moraalne.
2. Ülimina (superego)- inimeste eeskujude, väärtuste, normide ja põhimõtete hoidla. Ta on selleks, et
· seirata inimese käitumist
· võrrelda seda ideaalse standardiga
· lahknevuste avastamise korral karistada seda, kes seda rikub.
Võib eristada 2 alasüsteemi:
– SÜDAMETUNNISTUS
– MINAIDEAAL
Superego välja kujunenud kui vanemlik kontroll asendunud enesekontrolliga.
·
Ülimina on ülimoraalne ja seepärast väga karm kõigi suhtes, kes seda ei suuda olla.
3. Miski (tema, id, alateadvus)- inimese psüühilise energia reservuaar, millest pärinevad 2 peamist tungi:
· surmatung (tung agressiivsusele) Thanatos
· sugutung (elutung) Eros .
Kui topoloogilises teadvusekäsitluses oli Miski eelkõige teadvusest väljatõrjutu hoidla, siis struktuurses kästluses on seal kirgede kodu. Miski juhindub oma tegudes esmastest protsessidest- tendentsist rahuldada nii kiiresti kui võimalik tungidest tingitud vajadusi.
Toob välja lapse seksuaalse arengu staadiumid, millised on hiljem aluseks inimese iseloomu kujunemisele.
Oraalne
2. Anaalne
3. Falloslik
Lapse seksuaalsuse kirjeldamisel tõi Freud sisse Oidipuse kompleksi.
Elektra kompleks. Absolutiseeris sarnasusprintsiipi.
- Ravimeetod .
Psühhoterapeutiline suund.
Neuroosiga haiged ei oska oma libiidot realiseerida. Ärevus ja sellega seotud hirm tingitud libiido blokeerimisest
Tegi vahet 3 liiki ärevuse vahel:
– Realistlik- olukordade adekvaatsel hindamisel
– Moraalne- püütakse realiseerida ebakõlbelisi tunge ja superego vastab süü-või häbitundega
– Neurootiline- kartus, et taunitud tungid saavad teadlikuks. On ohtlik ja kahjustab tervist oma määratlematuse tõttu
· konfliktid surutakse alla
· probleemid jäävad häguseks
· indiviid ei anna endale aru, mida ta tegelikult kardab
Ravi tuumaks alateadvusse tõrjutud ja neuroosi põhjustavate psüühiliste nähtuste teadvustamine.
Ravimetoodikate näiteid:
1. hüpnoos- patsient elab alateadvuses oleva sündmuse uuesti läbi, vabaneb sellest
2. unenägude analüüs
Väitis, et unenägu on mingi allasurutud või teadvusest välja tõrjutud soovi täitumine. Unenäo sisu pärineb teadvustamatusest (alateadvusest), mille moodustavad teadvusest väljatõrjutud mõtted ja soovid, millel on oma keelatud sisu tõttu paratamatu seos libiidoga. Arvas, et enamikul unesümbolitst on seksuaalne tähendus.
3. vabade assotsioonide meetod – otsitakse välja tema alateadvusest, mis lapsepõlvest pärit. Patsiendil võimalus takistamatult rääkida kõike seda, mis pähe tuleb. See viib analüütiku samal viisil hüsteeria või neuroosi jälile, kui seda teeb hüpnoos.
Psüühika individuaalseks kaitseks inimestel olemas kaitsemehhanismid:
Kaitesemehhanismid- alateadlikud strateegiad, mida inimesed kasutavad ärevuse vähendamiseks. Käivituvad automaatselt.
Anna Freud, 1936.
1. REPRESSIOON
2. VASTANDREAKTSIOON
3. ISOLATSIOON
4. TÜHISTAMINE
5. PROJEKTSIOON
6. AUTOAGRESSIIVSUS
7. SAMASTUMINE
8. REGRESSIOON
9. EITAMINE
10. SUBLIMATSIOON
Kaitsemehhanismidel 2 ühist joont:
1. Nad eitavad, falsifitseerivad ja moonutavad tegelikkust
2. Töötavad alateadlikult, s.t. inimene isegi ei kahtlusta nende olemasolu
3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria .
G.Roheim- püüdis kogu inimkonna kultuuri põhjendada psühhoanalüüsiga. Kogu inimkonna ajalugu põhineb Erosel. Instinktide sublimatsioon on liikumapanevaks jõuks, mis sünnitab ka kultuuri. Kultuur on kaitsevahend lõhkuvate instinktide eest. Seletas ühiskonna-ja kultuurinähtusi samuti kui hüsteeria või neuroosi teket.
MIKS ON FREUD NII POPULAARNE?
1. Psühhoanalüüsi teooria on kirja pandud keeles, mis kergesti arusaadav igale inimesele
2. Irartsionaalsus.
Seksuaalsus.
4. Hingeabi.
KOKKUVÕTE: vaatamata sellele, et Freud on ilmselt inimene, kes rohkem kui keegi teine muutis XX sajandi mõttelaadi, jääb ta Lääne tsivilisatsiooni ajaloo üheks kõige enam valestimõistetudja mõnede arvates ülehinnatud mõtlejaks.
Neofreudism.
Panid Freudiga võrreldes suuremat rõhku egole, väites, et ego kontrollib igapäevaseid tegevusi rohkem kui id. Samuti pöörasid nad suuremat tähelepanu sotsiaalsetele teguritele ning ühiskonna ja kultuuri mõjule isiksuse arengus.
C.G.Jung. (1875-1961) Analüütiline psühholoogia.
Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt.
Erinevus Freudist:
1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust.
2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,.
3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom
Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid:
1. Persona-
2. Mina-teadvus.
3. Vari
4. Anima-naise arhetüüp mehes
Animus-mehe arhetüüp naises
1, 3 ja 4 on algusest peale olemas.
Inimese psüühikal 3 tasandit:
Teadvus
Isiklik alateadvus
3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi
Alfred Adler. (1870-1937). I ndividuaalpsühholoogia rajaja. Astus välja Freudi vastu, rõhutades, et inimesel ei ole aluseks looduslikud instinktid, vaid ühiskondlik tunne, mida ta nim. ühtsustundeks. See on kaasasündinud, kuid teda on vaja sotsiaalselt arendada. Isiksus ei jagune 3-ks nagu Freud väitis, vaid isiksus on tervikliku, ühtse struktuuriga. Inimese esmaseks motiiviks on püüd üleolekule, täiustumisele ja täiuslikkusele. Motivaatoriks, determinandiks on tung üleolekule. Kui inimesel vigu, püüab ta neid kompenseerida. Toob välja :
1. alaväärsuse adekvaatne kompensatsioon
2. alaväärsuse mitteadekvaatne kompensatsioon
Võimalik ka hüperkompensatsioon,N. Napoleon.
Toob välja elustiilid alaväärsustundega võitlemiseks::
1. alaväärsustunde edukas kompensatsioon, mille tulemusena langeb üleolekutung sotsiaalse huviga kokku
2. Ülekompensatsioon, mille puhul kohandutakse eluga ühekülgselt ja mille tulemusena arendatakse mingit kindlat joont või võimet.
3. Üleminek haigusesse. Inimene ei suuda vabaneda alaväärsustundest, ei suuda kompenseerida normaalsete vahenditega ja töötab ise välja haiguse sümptomid, et õigustada oma ebaedu. Tekib neuroos- idee, et neuroosid tingitud ebaedukatest kompensatsioonimeetoditest. Eitas Freudi panseksualismi. Inimese juhtivateks motiivideks altruistlikud tendentsid.
Karen Horney (1885-1953). Esimesi psühholooge-feministe. Isiksus areneb sotsiaalsete suhetena ja sõltub osaliselt laste ja vanemate suhetest ja sellest kui hästi lapse vajadusi rahuldatakse. Ta heitis kõrvale Freudi teesi, et naisel on kadedus peenise puudumisest, väites, et see, mida naised himustavad meestes kõige rohkem, pole nende anatoomia, vaid nende sõltumatus, edu ja vabadus, millest naised on kõrvale jäetud. Isiksuse struktuuris toob välja 3 tasandit:
1. Aktuaalne e. empiiriline mina- inimene nagu ta on oma neurootiliste ja normaalsete, vaimsete ja füüsiliste iseärasustega.
2. Idealiseeritud mina- nagu inimene end näeb sisemiste tungide tõttu. Valehääl, mis juhib inimest suurel määral.
3. Reaalne mina- algne jõud, tänu millele toimub areng.
Horney loosung- idealiseeritud mina asemele reaalne mina. Neuroosist jagusaamine on tegelikult oma idealiseritud minast vabanemine. Patsient peab võtma ennast reaalselt kõigi puudustega.
E.Fromm (1900-1980). Humanistlik psühhoanalüüs.
Neofreudistidest kõige sotsaliseeritum, vahel raske vahet teha, kas ta on sotsioloog või psühholoog. Alustab oma töid tihti Marxi tsitaatidega. Väidab, et Marxi ühiskondlik-majanduslikul aspektil põhinevat võõrandumisteooriat saab laiendada inimese psüühlisele tegevusele. Urbanisatsioon viib selleni, et inimesed võõranduvad üksteisest ja nimetas seda “negatiivseks vabaduseks”. See kurnab inimesi ja tekitab neuroose. Inimene kannatab vabaduse koorma all. Ta ei taha olla vaba, tahab omada suhteid inimestega ja on seetõttu üksi.
Kokkuvõte: võõrandumine pole sotsiaalne, vaid psühholoogiline nähtus. See on sisuliselt psühholoogiline reduktsionism. Pidas väga oluliseks armastust, pidades seda tõhusaks raviks võõrandumise vastu.
W.Reich. (1897-1957). Freudomarksism.
Oli psühhiaater, kes tegutses vaeste linnaosades ja jõudis järeldusele, et psüühilistest hädadest ülesaamiseks tuleb parandada sotsiaalset keskonda. Hädade põhjus on seksuaaltungi mahalaadimatus. Tuleb läbi viia seksuaalrevolutsioon, astuda välja väikekodanliku moraali vastu, arendada loomuliku armastuse võimet.
Reichi järgi isiksuse struktuuris 3 kihti:
1. Pealispinnaline kiht- vaadeldav sotsiaalse kooperatsioonikihina, koostöökiht. Valelik, väärastunud kiht. Varjab seda sotsiaalse viisakusega.
2. Vahekiht-antisotsiaalne kiht. Koondab alateadlikke impulsse, jõhkruse, sadismi puhanguid. Väärastunud alateadlikud tungid.
3. Süvakiht- bioloogiline ja sotsiaalne tuum. Impulsid, mille järgi inimene kujuneb head armastavaks, siiraks, õiglaseks. Seega on inimesel olemas alge, mis sodsates sotsiaalsetes tingimustes on välja arendatav.
30-ndatel aastatel tema tööd Saksamaal keelatud. 60-ndail muutus väga populaarseks Ameeerikas. Hipiliikumine.
2.2.Käitumuslikud ja õppimisteooriad.
Tunnuste (joonte) teooriad.
Isiksuse jooned on isiksust iseloomustavad püsivad jooned, mille poolest inimesed üksteisest erinevad.
Gordon Allport - oletas , et on olemas 3 põhikategooriat:
1. Kardinaalne isiksuse joon-üksikomadus, mis juhib suuremat osa isiksuse aktiivsusest. Enamusel inimestel pole aga välja arendatud mitte kõikehõlmavad kardinaalsed jooned, vaid teatud kogus tsentraalseid (keskseid) jooni, mis moodustavad isiksuse tuuma.
2. Tsentraalsed (kesksed) jooned.- umbes 5-10. Näiteks ausus ja sotsiaalsus.
3. Sekundaarsed (teisesed) jooned.- mõjutavad käitumist harvemini ettetulevates situatsioonides.
Postuleeris erinevalt kaasaegsetest esimesena, et inimese intelligentsus põhiosas kaasasündinud
Tema arvates kaasaja kallid psühhoteraapiameetodid ei avalda ravialusele mingit toimet
Hans Eysenck.
Kasutas samuti faktoranalüüsi, kuid tuli Catelliga võrreldes seisukohale , et isiksust saab kõige paremini kirjeldada 2 peamise mõõte terminites. Nendeks on introversioon-ekstraversioon ja neurotism-stabiilsus.
Kui Jung mõistis introversiooni sissepoole suundumisena, siis Eysenck seletab rohkem lahti:
1. Ekstraversioon- seltsivus, impulsiivsus, entusiasm, muretus, enesekindlus, suhtlemisjulgus, domineerimissoov, optimism
2. Introversioon- seltsimatus, passiivsus, endassetõmbuvus, mõtlikkus, tugev enesekontroll
Ekstraverdile või introverdile omase käitumise juured on sügaval inimese bioloogilises või geneetilises olemuses
Ekstravertidel ajukoore erutuslävi kõrgem:
•Stiimulitele vähem vastuvõtlikud
•Vajavad tugevamaid ja kestvamaid ärritajaid
•Tüdivad stiimuleist kiiremini
•Otsivad elus enam vaheldust ja seiklusi
Raymond Catell.
16-faktorilise küsimustik
Kokkuvõte.
Hinnang isiksuse joonte teooriale:
· Voorused- annavad selge, sirgjoonelise selgituse inimese käitumise järjekindlusele ning samuti lubavad isiksuse jooned üht isikut teisega võrrelda.
· Puudused:-ei selgita, millised jooned on fundamentaalsed ja tihti jõuavad ses osa erinevatele tulemustele. Annab lihtsalt kirjeldavaid silte.
Joonte päritavus? Enam kui pool isiksuse joonte muutlikkusest tuleneb pärilikkusest.
2.2. Õppimisel põhinevad isiksuseteooriad.
B.F.Skinner. Isiksus on õpitud käitumismudelite kogum.
Operantne tingimine
. Toetus I.Pavlovi ja J.Watsoni õpetusele.
· Keskkonnaga kohanedes kogeb indiviid erinevaid stiimuleid
· Osa neist kinnistava ehk tulevikus sama käitumisviisi taasloova toimega
· Kui mingi stiimul suurendab teatud toimingu (operandi) taastekke tõenäosust, hakkab inimene seda toimingut (operanti) kordama
· Kui meid mingi valitud käitumisviisi eest tasustatakse, kujuneb valmidus seda tegu korrata
· Säärane tingimine tõhusam kui karistamine või tunnustamata jätmine
Isiksuse sotsiaalse õppimise teooriad.
A.Bandura- mudelõppimine. See on teiste käitumise vaatlemine ja sellest õppimine. Nähes agressiivse käitumise mudelit, kopeerivad lapsed sellist käitumist ise, kui neile tundub, et selle tulemus oli positiivne. Aga kui agressiivne käitumine näib olevat mittetulemuslik või negatiivsete tagajärgedega, käituvad lapsed agressiivselt väiksema tõenäosusega. Isiksus areneb teiste käitumise korduva vaatluse kaudu.
Hinnag õppimisteooriatele.
Muudavad isiksuse mõiste mõttetuks
· Käitumise redutseerimine stiimulite ja reaktsioonide seeriateks, mõtete ja tundmuste välistamine isiksuse vallast jätab biheivioristid praktiseerima ebaadekvaatse vormiga teadusse
· Seda kriitikat on pehmendanud sotsiaalse õppimisteooria teke, mis selgesti arvestab kognitiivsete protsesside osa isiksuses
· Ühine see, et nad jagavad vaadet inimkäitumisele kui deterministlikule (põhjuslikkust omavale) nähtusele: inimese käitumine vormitud põhiliselt isiksuse kontrolli alt väljas olevate jõudude poolt.
· Teisest küljest on õppimisteooriad aidanud muuta isiksuse uurimist objektiivseks, fokuseerides tähelepanu inimeste käitumise ia nende elukeskkonna vaadeldavatel omadustel.
2.3. HUMANISTLIKUD ISIKSUSETEOORIAD:
Väidavad, et selle asemel, et näha inimesi kui
· alateadvuse ja nähtamatute jõudude poolt juhitud (psühhoanalüüs)
või
· kui püsivate joonte kogumeid (isiksusjoonte teooria)
või
· kui olukorrast sõltuvaid kinnitusi ja karistusi (õppimisteooriad),
tuleks rõhutada inimeste põhilist headust ja nende tendntsi areneda kõrgemate funktsioneerimistasandite suunas. Isiksuse tuuma moodustab teadlik, isemotiveeriv võime muutuda ja täiustuda vastavalt inimese unikaalsetele loomingulistele impulssidele.
C.Rogers (1902-1987). Üheks teiste väärtuste omaksvõtu tulemuseks on teatud mittekokkulangevus isiklike kogemuste ja isikliku mina-kontseptsiooni e. mina-mulje vahel. Kui erinevus on väiksem, on ka tagajärjed väiksemad. Kui agaerinevus on suur, viib see sagedasele ärevusele, psühholoogilisele häirele igapäevases funktsioneerimises.. Vastuolu ületamise ühe võimaliku variandina pakub tingimatult positiivse vaate vastvõtmist teistelt- sõbralt, elukaaskaselt, psühhoterapeudilt.
A.Maslow. (1907-1970) Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali. See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku.
Vaadete kujunemisel oluline eksistentsialistlik filosoofia (Heidegger, Jaspers, Sartre):
–Iga inimene on konkreetses ajas ja ruumis unikaalne
–Igaüks kannab ise oma elukäigu eest vastutust
–Elu on väljakutse mõtestada individuaalne eksistents absurdses maailmas
–Elu mõtet ei saa keegi kingituseks- see tuleb leida
–Elu on just selline, milliseks me ise selle ise endale teeme
–Elu põhiküsimus- kas suudetakse elu juhuslikkusega ja määramatusega näotsi olles elada ehtsat ja siirast elu
Vajaduste hierarhia:
· Eneseaktualiserimine
· Eneseaustus
· Sotsiaalne kuuluvus ja armastus
· Ohutustarve
· Füsioloogilised vajadused
Arengu ülimaks eesmärgiks eneseaktualisatsioon, s.o. eneseteostus, kus inimesed saavutavad oma kõrgeima potentsiaali
•See juhtub siis kui kui inimese maailmakogemus ja ja mina-kontseptsioon langevad kokku.
Maslow arvas, et keskmine inimene rahuldab:
•85% füsioloogilisi vajadusi
•70% turvalisuse vajadusi
•50% sotsiaalse kuuluvuse ja armastuse vajadusi
•40% eneseaustuse vajadusi
•10% eneseaktualiserimise vajadusi
Inimene asub kõrgemaid vajadusi rahuldama alles siis, kui alamad rahuldatud.
Aktualiseerivaks võib lugeda ennast ainult 1% rahvastikust.
B. Lievegoed (1905-1992)
Tõi isiksuse struktuuri uue mõiste, s.o.ÜLATEADVUS.
Lievegoed jaotab teadvuse:
1. alateadvus (IHAD)
2. argiteadvus (MÕTTED ,TUNDED)
3.ülateadvus (IDEAALID;EETIKA VÄÄRTUSHOIAKUD, ELU EESMÄRGID)
Ülateadvus on inimese elu mootoriks ja selle kujundajaks on tugevad emotsioonid, mida saadakse kunstist, muusikast ja eriti ilukirjandusest..
Дата добавления: 2018-09-22; просмотров: 510; Мы поможем в написании вашей работы! |
Мы поможем в написании ваших работ!